tööintervjuu, trükkimiskiirus
In Teateid tegelikkusest on jaanuar 12, 2009 at 20:22
Kas trükid nii, et klaviatuuri ei vaata. Ning kui hästi Word`i oskad?
Nii on minult kunagi ühel tööintervjuul küsitud. Ainuke, millele ma oskasin konkreetselt vastata oli see, et ma ei trüki nii, et ma ei vaataks klaviatuuri.
Word` i kohapealt – ma ei oska öelda, mis on nt neli aastat kontoritööd teinud inimese jaoks normaalne Word`i oskamise tase. Võin ainult öelda, et tean, et on olemas funktsioonid, aga mina teen n-ö käsitsi. Ja kui ei tea, siis uurin välja.
Trükkimisega on nii, et ma hoopiski vaatan klaviatuuri ja siis heidan pilgu aeg-ajalt ekraanile. Allpool on üks test, millega mõõtsin ära siis trükkimiskiiruse. Ma arvan, et eesti keeles teksti kirjutades ja seda samal ajal mõeldes tuleb rohkem vigu sisse. Testis mõõdeti siis kiirust ja täpsust (accuracy). Sõnasid minutis ei ole päris täpne, sest tegelikult mõõdetakse klahvilööke. St viis klahvilööki moodustab ühe sõnaühiku – trüki (on üks sõnaühik, st viis klahvilööki); trüki see tekst (on kolm sõnaühikut, st 15 klahvilööki, ka tühikuid arvestatakse),
Your speed was: 28wpm.
You made 5 mistakes, your mistakes are shown in bold text:
the moment after Lew Nolan wheeled his horse away and disappeared over the edge of the escarpment with Raglan`s message tucked in his gauntlet, I knew I was for it. Raglan was still dithering away to himself, as usual, and I hear him cry: ” No, Airey, stay a moment send after him!” and Airey beckoned me from where I was trying to hidw myself nonchalantly behind the other gallopers of the staff. I had my bellyful that day, my luck had been stretched thin, and i knew for certain that another trip across the Balaclava plain would be disaster for old Flashy. I was right, too.
Test on saadavl siin.
Lisa: Save Time by Improving Your Typing Speed by Donald Latumahina
CPC, googlebot, kataloog, läbipaistvus, liitumine, statistika
In Teateid tegelikkusest on Detsember 15, 2008 at 13:53
Ühest interneti-kataloogist pakuti võimalust liituda. Mina muidugi olin skeptiline: kas sa tead kedagi, kes teaks kedagi, kes kasutaks antud kataloogi. Aga kuna pakuti liitumist teatud prooviperioodiks ja maksta kliki eest (CPC) 1 kroon + km ja kuna Ülemus jälgib ka kodulehe külastatavust teatud programmiga, siis mõtles et prooviks asja ikka eksperimendi mõttes ära. Mõeldud-tehtud.
Esimene kuu oli arve vahe 50 krooni ringis. Ok, metoodika võib erinev olla.
Järgmine kuu oli vahe 200 krooni ringis.
Siis tekkis Ülemusel ka huvi, et millest selline vahe võiks olla tingitud, üldine külastatavus ju ei suurenenud. Ma ei tea, kellega ta sealt kataloogi-firmast suhtles, aga vastus oli umbes selline:
vahe võib tekkida sellest, et Ülemuse-firma kodulehte külastab googlebot ja et Ülemus peaks sellega väga rahul olema.
Ülemus vastas, et
tema firma kodulehte külastab googlebot ikka mitukümmend tuhat korda kuus ja selle peale peaks ju kataloogi-firma veel rõõmsam olema.
Selle peale tuli kataloogi-firmast vastus, et
OK- makse X summa ja saate liitumise aastaks
Miks ei võiks igasuguste internetis olevate tasuliste kataloogi-firmade statistika läbipaistvam olla? Mitte, et mulle saadetakse meil sisuga: eelmisel aastal näitasime teie firma andmeid 8456 korda – liituge ka selleks aastaks. Mida see arv tähendab – näitasite ainult nime ja telefoni, näitasite pikemat tutvustust, kas teie lehekülje kaudu meie lehele ka kedagi tuli, kust see arv 8456 üldse tuleb?
Tean, et igakuine ja vähegi rohkem infot tuleb sisutuswebilt, kes toovad välja firmainfo näitamised, firmainfo vaatamised ning kodulehe külastused. Ma muidugi ei ole Ülemuselt küsinud kuivõrd see tema andmetega kokku läheb.
Statistika või õigemini see mille eest ma konkreetselt maksan võiks ju arve peal olla natuke rohkem lahtikirjutatud, mitte et ma ise pean manguma -seletage nüüd mulle ka. Või vähemalt võiks see tulevikus nii olla, aitaks kergemini otsustada, millega ma (rasketel aegadel?) liitun ja millega mitte.
kasutaja, keel, Mozilla Firefox, usability
In Teateid tegelikkusest on Detsember 15, 2008 at 13:52
Vanemate arvutiga oli mingi jama. Ja siis toimus järgmine õpetlik dialoog:
Mina: Kui see ei õnnestu, siis kasuta hoopis Firefox´i internetti minekuks.
Isa: Oota, räägi ikka nii, et teine ka aru saaks.
Mina: Kasutad seda rebast seal ekraanilt.
Isa: Aa, sa mõtled Modzillat?
Jaa-jaa, ta hääldas seda just d-ga, aga mina sain aru ja isa sai aru ja probleem sai lahenduse.
Nagu igapäevases suhtlemises – tuleb kasutada sama keelt ja mõisteid, millest kõik osapooled arusaavad.