Google Analytics-esialgsed märkmed

Saime siis oma Google Analytics`i ka lõpuks töökorda. altexi ja Dreamgrow lehtedel antud koodid millegipärast tööle ei hakanud, Ülemus koristas siis kõik Eesti otsimootorite jupid sealt ära ning asi töötas. Netit ta nüüd otsimootorite hulka ei arvesta ja hetkel ei saa ka päris täpset ülevaadet, mis märksõnadega Neti lehelt tullakse, aga ma loodan, et varem või hiljem me üritame selle Neti-eristuse koodi tagasi panna.

Infot on muidugi palju ning iseasi on kas me sellega ka midagi peale oskame hakata. Et enesele asju selgeks teha, siis siit mõned märkmed:

Pageviews – arvesse võetakse kõik lehe kuvamise korrad, st kui külastaja vaatab lehte A, siis lehte B ja siis läheb tagasi lehele A, on pageviews arvuks 3. Unique Pageviews on  sellel sessioonil mõlema lehe (nii A kui B ) korral  1. Pageviews on nähtav Visitors ja Contenti alt; ülejäänud lehed näitavad lehti külastuse kohta (Page/Visits).

Visit/Session - brauseri ja veebilehe vaheline suhtlus, mille lõpetab brauseri sulgemine või 30 minutiline mitteaktiivne olek, st kui külastaja jätkab oma  tegevust nt 35 minuti pärast, loetakse külastuse arvuks 2.

Bounce Rate - külastuste protsent, kus külastaja ei klikkinud (ei käinud) ühelgi teisel lehel, st tuli-vaatas-lahkus. Bounce Rate kõrge protsent pole nii oluline ehk blogide puhul, sest blogides võidaksegi lugeda ainult ühte lehte.

Absolute Unique Visitors – arvesse võetakse iga külastaja sisemist lehele kõige esimesel korral, seda vaatama asjaolule, et mõni võis seda lehte nt päeva jooksul veel mitmeid kordi külastada. Arvestab külastajat.

New vs Returning Visitors – kui keegi külastab lehte esmakordselt on ta new visitor, vastasel juhul returning visitor; returning visitoride suur number näitab, et leheküljel on piisavalt haarav/köitev sisu. Arvestab kõiki  külastusi.

Aja täpseks arvutamiseks peaks Google`i kood olema paigaldatud kõikidele lehtedele.

Avg  Time on Page – keskmise aja arvutamisel lehel ei arvestata bounce, st kui külastaja ei teinud ühtegi klikki antud lehel, siis tema aega ei loeta.

Avg Time on Site – kogu koduleheküljel viibitud aja arvutamisel võetakse arvesse ka bounce rate, st kõikide  külastuste (visits) koguaeg jagatakse külastuste (visits) arvuga.

google/organic- külastaja on ise sisestanud otsisõnad ja selle kaudu jõudnud lehele

google/cpc (cost per click)- külastaja on jõudnud lehele klikkides makstud reklaami eest (Google`i otsitulemuste lehel paremal väljatoodud reklaamidel)

Content- Navigation Summary- saab jälgida kust tuldi ja kuhu mindi antud lehelt. Üks ja sama leht võib olla nii eelnev, praegune kui ka järgmine leht, sest nt  pärast piltide suuremalt vaatamist laetakse seda lehte ilmselt uuesti.

Ingliskeeles saab tutvuda: Interpreting Reports ja slaidide vaatamisel/kuulamisel soovitan kasutada notes-nuppu

Forbes: Kuidas hakkama saada vähemate inimestega?

Peale seda kui firmast on üle käinud koondamislaine ning kontor tundub kõle ning allesjäänud maadlevad suurenenud tööhulga ja võib-olla ka süütundega, siis soovitab Forbes juhtidel lähtuda järgmistest punktidest:

1. Anna töötajatele piisavalt aega kohaneda uute oludega, ära ignoreeri töötajate tundeid, aga ära lase ka matusemeeleolul võimust võtta.

2. Seleta, millised on töötajate uued ülesanded.

3. Anna võimalus töötajatel küsida firma käekäigu kohta ning teha ettepanekuid, kuidas võiks jätkata.

4. Selgita välja, mis on kriitilise tähtsusega tööd, mis tuleb ära teha/millega jätkata – sellesse protsessi saad kaasata oma alluvad, neil võib-olla detailsem ülevaade konkreetsetest protsessidest. Tunnusta töötajate panust.

5. Ole aus koondamiste kohta (kas neid tuleb veel?) – anna adekvaatset infot, mis võib saada otsustavaks, et koondamisi tuleb veel.

6. Juhi eeskuju kaudu – ole positiivne, kuid realistlik.

7. Kui firmast on koondatud töötajaid, siis ka juhid/juhatus tõmbab oma kulutusi kokku (kallid ärilõunad või ärireisid). Pole lihtsamat viisi kaotada töötajate usaldust.

8. Juhina anna aru kui palju Sa suudad ise töötada ja mis on Sinu võimuses, anna sellest teada ka oma ülemustele. Ja Forbes ütleb siinkohal – and don´t whine (ära vingu).

Allikas: How To Manage With Fewer People by Tara Weiss

12 viga, mida vältida e-poes

“Kümme viga, mida tehakse ostukorvi-lehe kujunduses” oli minu eile õhtune lugemine. Õigemini oli see võrdlus kahe uuringu vahel, millest üks oli läbiviidud aastal 2002 ja teine 2007 ning uuriti 500 tipp e-poodi USAs. Vead olid enamasti jäänud samaks, kuigi eksijate arv oli jäänud väiksemaks. 2007. aastal lisandusid kaks uut problemaatilist kohta, mis leiavad kajastamist 11. ja 12. veana.

Mida loogilisem ja lõppkasutaja -sõbralikum on e-pood, seda suurem on tõenäosus, et kliendid sealt ka midagi tellivad. Mida tuleks siis vältida/läbimõelda:

1. viga: Ostukorvi (shopping cart) asemel tellimus, minu konto vm sõna kasutamine ning selle visualiseerimata jätmine. Autorid muidugi märgivad, et see sõltub ilmselt riigist ja seal levinud terminitest, nt UK kasutatakse shopping basket või trolley. Ühesõnaga, soovitatav on kasutada üldelevinud ja klientidele tuttavat terminit, sest muu võib põhjustada segadust või pikemat ostukorvi otsimise aega.

2. viga: Osta-nupu kasutamine selleks, et lisada asju Ostukorvi. Näiteks Lisa ostukorvi/tellimus ei avalda kliendile otsest ostusurvet ning ta võib asju lisada ostukorvi, et veel kaaluda ostu või panna tallele need tulevikuks. “Osta” tundub, et protsess on lõplik ning võib vähem kogenud kliendid eemale peletada.

3. viga: klient ei saa visuaalset tagasisidet, et ta on toote lisanud oma Ostukorvi, st alati kui klient vajutab nuppu Lisa ostukorvi tuleb teade Toode lisatud või tuleb kleint viia tema isiklikule ostukorvi lehele, et ta saaks vastava kinnitus, aga ..

4. viga: kliendi viimine tema ostukorvi lehele iga kord, kui ta lisab sinna midagi. Kui toote-lehtedel ilmub jooksvalt ja märgatavalt kliendi Ostukorvi sisu ja lõppmaksumus, siis ei ole tarvidust eraldi kliendi ostukorvi-lehe nätamiseks.

5. viga: soovituste tegemine enne (Osta ka see toode), kui klient on toote lisanud oma Ostukorv. Oluline on küll näidata, et on võimalus osta ka antud tootega otseselt seotuid tooteid, nt lamp ja vastav pirn või patarei, aga soovituslikud (nt samasse komplekti kuuluvad ka) asjad alles peale seda, kui klient on oma valiku teinud.

6. viga: registreerimise nõudmine enne, kui saab lisada asju Ostukorvi.

7. viga: toote eemaldamiseks Ostukorvist on vaja toote kogus käsitsi muuta nulliks.

8. viga: kliendi sundimine lugema kirjalikku instruktsiooni “Kuidas kasutada/lisada asju ostukorvi” - lehe disain peab olema selline, et klient intuitiivselt saaks aru, mida ja kuidas tegema peab.

9. viga: klient peab kerima lehe lõppu, et leida Lisa ostukorvi-nupp.

10. viga: kliendi andmeid soovitakse teada enne, kui klient teab kogu lõplikku maksumust, st kaasaarvatud transport ja maksud.

2007. aastal olid lisandunud veel:

11. viga: CAPTCHA-kood on liialt segane või pole klient teadlik a) miks talt seda nõutakse või b) et ta peab ka selle lahtri täitma .

12. viga: klienti ei teavitata võimalikult varakult, et antud toode on läbimüüdud.

Allikas: Top Ten Mistakes of Shopping Cart Design Revisited: A Survey of 500 Top E-Commerce Websites by Shivashankar Naidu and Barbara S. Chaparro

Millepärast tasub asjadest aru saada?

Hakkasin lihtsalt huvist, keelepraktika mõttes ning ka sellepärast, et raamat oli ka väga õhuke, lugema ühte venekeelset analüütikat käsitlevat raamtut. Ja seal on väga lihtsalt seletatud, miks üks internetis tegutseva firma juht/töötaja (igatahes keegi teine peale firma IT-töötaja) võiks asjade olemusele pihta saada.

1. IT-töötaja kasutab tavaliselt mingit septsiifilist oma keelt ja ei pruugi olla kõige parem suhtleja/seletaja eesti keeles (seda nii suuliselt kui kirjalikult) ning et aimu saada millest üleüldse jutt käib, oleks kasulik teada põhimõisteid/terminoloogiat. Seda illustreerib järgmine lihtne looke.

2. Kui te kogu aeg ühte ja sama asja juba x korda olete küsinud või palunud vaadata/teha oma IT-töötjal, on see ära tüüdanud nii teid ennast kui ka IT-meest, eriti kui toiming võtab aega nt viis minutit.

3. Arusaamine kuidas asjad toimivad (nt SEO või analüütika) annab võimaluse täiustatamiseks, täpsustamiseks ja ka kontrollimiseks.
IT- töötaja ei pruugi vallata seda informatsiooni, mida valdate teie kui nt firmajuht ( nt konkurentide tugevad, nõrgad küljed). Tänu sellele infole võite aidata oluliselt täpsustada/analüüsida oma firma nähtavust internetist.

Ja nii jõuamegi selle usalada-aga-kontrolli punkti juurde -te ostate IT-alast teenust sisse:

-kas te saate aru, mida te oma raha eest saate
-kas lubatut ka reaalselt pakutakse – sellest üks lugu
-kas te oma küsimustele saate arusaadavad vastused
- kas pakutav teenus ja vastused langevad teie olemasolevate taustateadmistega kokku.